Soome vajab 380 uut väikest Nokiat

Agentuurile Bloomberg antud intervjuudes kritiseerivad mitmed tööstusjuhid Soome suurt avalikku sektorit, mis peab samuti uute oludega kohanema. Vaja on õhemat riiki, vähem regulatsioone, madalamaid makse ning rohkem toetust alustatavatele firmadele, et äsja tippreitingust ilma jäänud Soome majandus langusest välja tuua. Praegusel moel jätkates on Soome avaliku sektori defitsiit aastaks 2017 kümne aastaga kahekordistunud.

„Soome on jätkanud üle jõu elamist,“ ütles Bloombergile Fiskars OY tegevjuht Kari Kauniskangas. „Oleme üles ehitanud administratiivse kolossi, mis on liiga suur ja liiga bürokraatlik. Uute ettevõtete asutamine tuleb lihtsamaks teha.“

Soome peaminister Alexander Stubb lubas riigi majanduses tänaseks juba käivitunud struktuurireformid lõpule viia. Siiski kulub aastaid, enne kui kunagise maailma suurima mobiiltelefonide tootja Nokia panus korvata suudetakse. Nokia käive on 2008. aastast kahanenud 38 miljardi euro võrra, mis tähendab, et selle korvamiseks oleks vaja 380 start-upi, mille käive on vähemalt 100 miljonit eurot.

Tänavu prognoositakse Soome majandusele kolmandat järjestikust aastat langust. SKP kahaneb 0,4%, prognoosib majandusuuringute instituut ETLA.

Uut potentsiaali on nähtud Soome mängutööstuses, kuid tippu püsima jääda on raske, nagu näitab mänguga Angry Birds maailmas läbi löönud Rovio käekäik. Firma teatas hiljuti, et koondab 16% oma töötajatest.

Aktia Bank OY peaökonomisti Anssi Rantala sõnul tuleb Soome valitsusel ka riigi kulutused uue reaalsusega vastavusse viia. Kui kaua viivitada, on tuleviks vaja juba drastilisemaid kärpeid.

Soome ettevõtjate sõnul oleks kokkuhoiu koht kohalike omavalitsuste arvu vähendamine. Neid on praegu 5,5 miljoni elanikuga Soomes 320. Enam kui pooltes on elanikke alla 6000. Võrdluseks on 5,6 miljoni elanikuga Taanis 98 kohalikku omavalitsust ning Rootsi, kus elanikke 9,7 miljonit, 290 omavalitsust.

Ametiühingutelt ootavad ettevõtjad suuremat paindlikkust palgakokkulepetes. Positiivne areng siin on Finnairi hiljuti sõlmitud kokkulepe oma salongipersonaliga, mis võimaldab firmale aastas säästu kuni 200 miljonit eurot. Ametiühingute nõue on, et ka firmajuhid ise tuleks palgakärbetega kaasa.

Positiivne näide kohanemisest ja eneseuuendusest on kontoripindasid pakkuv Technopolis OY, mille portfellist moodustasid 1999. aastal Nokiaga seotud ettevõtted üle poole. Nüüd on nende osakaal alla 3%. Firma on laienenud naaberriikidesse ning 94% pindadest on üürilise leidnud. Firma ameeriklasest juhi Keith Silverangi sõnul tuleb kogu Soomel ennast uuendada ning riik ei peaks nii palju kõigesse sekkuma. „Olukord võib minna veel palju hullemaks, kui struktuursete muutustega ei kohaneta,“ ütles ta.